Elektronmikroskoobiga on võimalik näha, et endospoori struktuur on keeruline. Spoori ümbritseb õhuke habras eksiin. Selle all on üsna paks proteiinijääkidest koosnev spoori ümbritsev kest, mis on läbitungimatu mitmetele keemilistele ühenditele.
Spoori kesta all asub korteks (koor, koorik), mis moodustab ligikaudu poole spoori mahust. See on tekkinud omakorda peptidoglükaanist.
 

Joonis 5. Endospoori struktuur http://www.bmb.leeds.ac.uk/mbiology/ug/ugteach/BMSC1209/front_pages/bacteria_id/morphology.html

Siiamaani pole täpselt teada, miks endospoor on nii vastupidav kuumusele ja
erinevatele keemilistele ühenditele.
Spoori kuivkaalust moodustab 15 % dipikoliinhape koos kaltsiumioonidega. Pikka aega arvati, et dipikoliinhape on otseselt seotud eoste kuumaresistentsusega, kuid praeguseks on isoleeritud ka kuumaresistentseid mutante, kus dipikoliinhape puudub.
Arvatakse, et Ca-dipikolinaat stabiliseerib spoori nukleiinhappeid. Kuumaresistentsuse seisukohast on protoplasti dehüdratiseerumine (ehk veetustumine) väga oluline. Korteks võib osmootselt eraldada vee protoplastist, seega kaitsta spoori üleliigse kuuma ja radiatsiooni eest.
 
Arvatakse, et endospoori kuumaresistentsust mõjutavad mitmed järgnevad tegurid, nagu
  • lCa-dipikolinaat, mis stabiliseerib DNA;
  • lprotoplasti dehüdratiseerumine;
  • lrakuproteiinide stabiilsus, mis on kohanenud kõrgematele temperatuuridele.
 
<< Tagasi / Järgmine leht >>