lGenoom − rakus sisalduv pärilikkust kandev materjal (DNA). Genoom koosneb ühest üksikust ringjast kromosoomist, mille moodustab DNA kaksikspiraal. Genoom pole piiritletud tuumamembraaniga.

l

 

Plasmiidid − osades bakterites genoomist eraldi olevad DNA rõngasmolekulid, mis annavad bakterirakule lisainformatsiooni.
Plasmiidid suurendavad bakteri ellujäämise võimalusi erinevates tingimustes. Osades bakterites esinevad ka antibiootikumide suhtes resistentsust kodeerivad plasmiidid.
Tsütoplasma −  bakteri osa ilma kapsli, rakuseina ja plasmamebraanita.
Tsütoplasmas puuduvad mitokondrid, kloroplastid ja Golgi aparaat. Tähtsaimad organellid on seal ribosoomid, kus toimub valkude süntees. Tsütoplasmas leidub veel mitmeid lahustunuid ensüüme, aminohappeid, suhkruid ja vitamiine. Lisaks nendele on veel ka reservmaterjali terad ehk inklusioonkehad, mis salvestatakse lahustumatute graanulitena. Siia alla kuuluvad nt tärklis ja glükogeen.
 
Tsütoplasma membraan − ümbritseb kõikide rakkude tsütoplasmasid. Ta koosneb 50% ulatuses lipiididest ja 50% ulatuses proteiinidest.

Tsütoplasmal on järgnevad funktsioonid:

  • laseb läbi vajalikke toitaineid;
  • eritab ensüüme (Gram-positiivsed eritavad ensüüme väliskeskkonda, Gram-negatiivsed suunavad need periplasmaatilisse ruumi);
  • täidab ülesandeid raku hingamisel ja energia tootmisel.

Raku membraanil on tsütokroomid (rauda sisaldavad heemiühendid). Lisaks nendele on seal ka dehüdrogenaasid ja ATP-aas. Need aitavd aeroobsetel mikroobidel läbi viia hingamist.

Rakusein (ehk rakukest) asetseb tsütoplasma membraani ja kapsli (kihnu) vahel. Rakusein annab bakterile kuju ja kaitseb teda kahjulike välismõjude eest. Bakterioloogiliselt on rakusein poolläbilaskev. Ta võtab osa eksotoksiinide eritamisest.

 

Mõtisklus

Mis on plasmiidid ja milliseid ülesandeid nad täidavad?

 


<< Tagasi / Järgmine leht >>