Kihn ehk kapsel - on ekstratsellulaarne (rakust välja toodetav) limane polumeer ehk polüsahhariid, mis ümbritseb tihedalt rakku. See koosneb 95% ulatuses veest ja väikesest hulgast polüsahhariididest.
Kihnu ülesandeks on kaitsata mikroobe kuivamise ja teiste kahjulike mõjude (bakteriotsiinide, bakteriofaagide, fagotsütoosi) eest. Limakiht aitab osadel mikroobidel kinnituda teistele rakkudele.
  
Pili ehk karvakesed - esinevad gramnegatiivsetel bakteritel. Nad on lühikesed karvataolised struktuurid, nende tipus on adhesiivsed proteiinid, mis aitavad ühel bakterirakul kinnituda teise külge. Peale selle on olemas ka spetsiaalsed F-pilid, mille kaudu toimub konjugatsioon. Ka bakteriofaagid kinnituvad raku kestale tänu pilidele.

Viburid - on pikad spiraalsed proteiinid, mis kinnituvad raku seinale. Viburitega on võimalik bakteritel liikuda. Bakterite fenotüübilisel klassifitseerimisel on need olululisteks tunnusteks.  
 
Baktereid klassifitseeritakse viburite asetuse järgi:
  • monotricha − üks vibur raku ühes otsas;
  • amphitricha − üks vibur raku mõlemas otsas;
  • lopotricha − viburikimp raku ühes või mõlemas otsas;
  • peritricha − viburid ühtlaselt ümber raku keha;
  • atricha − viburid puuduvad.
<< Tagasi / Järgmine leht >>